Kursaõdede kodulehed

Lisan siia meie kurusel osalenud üliõpilaste kodulehed:

Hariduslike erivajadustega inimesed (autor Janika Siim)
Aktiivsus ja tähelepanuhäire (autor Liisa Reimann)
Downi sündroom (autor Liina Peterson)
Mägede maailm (autor Tiina Tamm)
Hobuse meeled (autor Kati Leutonen)
Mälu (autor Elve Sammelsaar)
Õppimine täiskasvanueas  (autor Diana Lindsalu)

Kursuse kokkuvõte

Ootused, mida alguses antud kursusele seadsite.

Tunnistan ausalt - ootuseid polnud, kuna antud loeng oli meile kohustuslik ja eelnevalt oli meid ära hirmutatud just koduste tööde osas. Veebilehe tegemine - ei no mida veel... :) Aga tegelikult, kui aega võtta ja vähehaaval kodustesse töödesse süveneda, siis sai selgeks, et selle kursuse läbimine ei olegi nii keeruline. Pea lihtsalt tähtaegadest kinni ja tee oma koduseid töid järjepidevalt.
 

Kuidas läks, mida peaks edaspidi tulevased õppurid arvesse võtma, mida õppejõud?

Tulevased õppurid peaksid arvesse võtma, et kui tähtaegadest kinni pidada, siis pole koduste tööde tegemine ja nendega järje peal olemine väga keeruline. Kui kodused tööd vähehaaval vähenevad, siis lõpuks on asjaga valmis saades ikka päris hea tunne.

Õppejõud - pole midagi ette heita! Kui vähegi abi soovisid, siis oli seda võimalik saada. Kiire kontakt ja kirjadele vastamine.

Veel mõtteid ja ettepanekuid!

Uhh... See kursus on läbitud! :P

Kokkuvõte

TEEMA: Koduleht

Paaristöö - Elvega

1) Kuidas lähenesid antud teemale?

Kõigepealt oli vaja leida teema, millest koduleht teha. Niisama mingi juhusliku sisuga kodukat polnud mõtet teha. Soov oli siiski kokku meistredada midagi sellist, mis oleks sisult erialane ja teistele kasulik.
2) Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures?

Tutvusin nii VeebiABC lehega, kui ka validaatoriga, millest siis hiljem oma koduka läbi lasin.
3) Kuidas tööd organiseerisid?

Kõigepealt mõtlesin välja umbkaudse teema. Seejärel otsisin selle kohta materjali ja koduka aluseks võtsin ühes varasemas loengus koostatud referaadi - "Hariduslikud erivajadused". Seejärel pusisime koos vennaga materjali kodukale ja hiljem lasime kogu lehe läbi validaatori, avastamaks võimalikke vigu.
4) Kas otsisin ise veel materjali juurde?

Mis mõttes? Milliseid materjale? Kas koduka tegemise kohta või selle kohta, mida sinna kodukale üles panin? Koduka tegemise kohta rohkem lisamaterjale ega õpetusi ei otsinud. Kasutasin veebiABC ja venna abi. Hiljem lisasin veel nõuetele vastavad pildid tekstile juurde.

Ettepanekud ja mõtted

5) Millised olid ootused õppejõule?
Algul oli tunne, et sooviksin rohkem kontakttunde. Just koduka tegemise pärast... Aga hiljem, kui juba töösse süvenesin, siis ei tundunud kontakttunnid enam nii olulised. Põnev oli iganädalaselt koduseid töid teha ette määratud kuupäevaks.
6) Soovitusi teistele õppijatele?
Ärge kartke seda loengut ega koduseid töid. See pole nii hull, kui alguses tundub :)

Ülesanne 6

Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid.

Facebook 

Registreerimine
Algul sai facebooki endale konto teha ainult need, kellel seal juba tuttav ees oli. Võimaluse regada ennast sellese suhtlusportaali käis läbi kutsete.
Aeg on nüüd edasi läinud ja endale konto saavad sinna luua kõik soovijad. 


Kasutajate arv
Revolutsioon.ee andmetel kasutab facebooki üle maailma  peaaegu 700 miljonit inimest. Eestis läheneb kasutajate arv 400 000-le ehk siis igal kolmandal Eestlasel on selles suhtlusportaalis oma kasutajakonto.

Turvalisus
"Registreerides end Facebooki kasutajaks või jättes privaatsusseaded muutmata, peab arvestama, et kõik Facebookis öeldu on avalik ja nähtav kõigile. Paraku eeldavad paljud kasutajad, et sõprussidemetele keskenduvas suhtluskeskkonnas on tegevused nähtavad ainult sõpradele, kuid vaikimisi on kõik öeldu-tehtu hoopiski avalik" (Kullassepp, 2010).

Suhtlus
Mul endal on ka facebookis konto. Just selleks, et taasleida vanu tuttavaid või koolikaaslasi - saada teada, kuidas neil läheb ja millega nad tegelevad. Ilma sellise suhtlusportaalita oleks vanade tuttavate käekäiguga kursis olemine üsna keerukas.

Peale vanade tuttavate ja koolikaaslaste on mu sõbralistis loomulikult ka perekond ning praegused sõbrad/tuttavad. Lisaks leidub nimekirjas ka mõned sellised tegelased, kellega otseselt pole kunagi suhelnud - nn tere-tuttavad.

Põnev on jälgida, mida keegi seinale postitab ning kasutajate fotoalbumites ringi vaadata. Kuias muidu teaks, et keegi on lapse saanud või teine tuttav mõne kooli lõpetanud.

Spämmimine
Igal heal asjal on ka negatiivseid külgi. Viimasel ajal on facebookis väga popiks muutunud igasuguste reklaamkampaaniate jagamine sooviga midagi võita. Aktiivsemad kasutajad osalevad igas loosikampaanias ja jagavad seda materjali ka kõigile neile kes parasjagu sõbralistis on. Selliste kampaaniate üks tingimus on see, et pead infot likema ja seejärel sharema. Tunnistan, et väga tüütu on sellist spämmi väärtinfost eraldada ja seetõttu olen viimasel ajal hakanud üle vaatama oma sõbralistis olevaid persoone. Reaalses elus me ju ei tüüta teisi mingite  X kampaaniatega, aga virtuaalmaailmas on lood teised.

Ühesõnaga sellised reklaami jagavad tere-tuttavad olen oma sõbralistis ära kustutanud ning isikud kes spämmivad, kuid on endiselt osalised mu elus, neile olen varjatult juurde pannud märke, et ei soovi nende isikute uuendusi näha.

Kokkuvõtteks
Lõpetuseks soovitaksin veel ära vaadata selle video youtubest - "Can I be your friend?"
Selles on selgelt näha, et see mis toimub virtuaalmaailmas, oleks reaalses elus pehmelt öeldes naljakas...


Allikad:
K. Kullassepp. (2010). Suhtlusvõrgustik Facebook paneb mõtlema privaatsusele. [2012, veebruar 4].
M. Mark.(2011). Kuidas facebooki kasutada? [2012, veebruar 5].
Kasutaja englishnationalopera pool postitatud video youtube: Can I be your friend? [2012, veebruar 5].
 

Ülesanne 5

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs.

Analüüsin oma kursaõe Kati Leutoneni veebilehte. Tema veebilehe leiate siit. 
Otsustasin just tema kodulehe kasuks, kuna antud teema "Hobuse meeled" on minu jaoks tundmatu ja nii põnev. Teame ja õpime, mis on inimese meeled, nende omadused jne. Kuigi hobuste meelte temaatika kattub olemuselt inimeste meeltega, siis selle peale me siiski nii väga ei mõtle.

Kõigepealt lugesin tema materjali läbi ja tekkis küsimus - aga viitamine. Seejärel võtsin Kati bloggi uuesti lahti ja sain oma viitamise teemalisele küsimusele ka vastuse. Nimelt see ülesse pandud info oli tema enda õpetamismaterjal.

Pildid on väga ilusad ja hästi valitud. Lähevad ideaalselt kokku Kati koduka teemaga.

Järmisena toksisin googlesse sisse otsingusõna - hobuse meeled. Kati veebikodu tuli mulle ette kuuendana. Päris hea või mis? :) Nii et kui kellelgi peaks antud infot vaja minema, siis võib ta vabalt kasutada ka seal kodukal üleval olevaid materjale. Iseasi, kas seda akadeemilistes töödes kasutada tasub, kuna antud juhul pole kodukal üleval infot, et need materjalid on Kati enda omad.

Seejärel võtsin lahti validaatori ja üritasin Kati kodukat sealt läbi lasta. Ühtegi viga esile ei tulnud - väga tubli. Kui see kodukas validaatorile sobis, siis on järelikult kõik korras (või puudused likvideeritud). Validaator peaks kinnitama ka seda, et piltidele on asjakohased nimed pandud ja kui lasta seda kodukat pimedatel oma imetehnikaga (ekraanilugejaga) lugeda, siis peaks ka neile kõik korras ning arusaadav olema.

Kokkuvõtteks paneksin omalt poolt Kati kodukale maksimumpunktid.

Ülesanne 4

Valida kaks tugitehnoloogia toodet ja võrrelda neid omavahel.
  

Sissejuhtus
Kuna detsembris käisime oma kursusega Eesti Pimedate Raamatukogus, siis otsustasin ka selles koduses töös võrrelda tehnoloogilisis tooteid vaegnägijatele. Valisin võrdluseks näiliselt väga sarnased abivahendid pimedatele või nõrgalt nägijatele. Mõlemad on ekraanisuurendusprogrammid ja tekstile algselt peale vaadates jääb mulje, et tegu on ühe ja sama asjaga. Kuid teksti süvenedes leiame, et ekraanisuurendusprogramm on küll üks, kuid lisaks on neil täiesti erinevad abivahendid vaegnägijatele.

Pilt on võetud K. Kikkase kodulehelt.

Tutvume nüüd toodetega.

Ekraanisuurendusprogramm koos hääleväljundiga

Kui ekraanisuurendusprogrammiga on liidetud ka osaline kõneväljund, siis muudab see kasutaja töö hõlpsamaks. Sisuliselt on sellise lahenduse korral ekraanisuurendusprogrammile liidetud lihtne ekraanilugeja, mis suudab tuvastada aktiivse menüüelemendi, lugeda avatud dokumenti või muud sarnast ja suunata oma töö tulemuse kõnesüntesaatorisse.

Iga konkreetse taolise programmi võimalused võivad olla mõnevõrra erinevad siin toodutest.

Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme koos osalise hääleväljundiga: Lunarplus, ZoomText Xtra level2, Magic koos häälega (Windows keskkonna jaoks) (Räpp, 2002).

Ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga

Sellise lahenduse korral on omavahel integreeritud ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga. Nii võib arvutikasutaja valida, kas kasutab mõlema programmi väljundit korraga või ainult ühte neist. Selline sümbioos lubab lisada ka ekraanisuurendusprogrammile “intelligentsust”. Sellel otstarbel lastakse ekraanilugejal juhtida ekraanisuurendusprogrammi fookuses olevat piirkonda. Viimane eristab omavahel integreeritud ekraanilugeja ja ekraanisuurendusprogrammi kasutamist lihtsalt ühte arvutisse installeeritud omavahel integreerimata ekraanilugeja ja ekraanisuurendusprogrammi kasutamisest.

Tuntumaid programme: Supernova (Windows keskkonnale) (Räpp, 2002).

Kokkuvõte
Mõlemad tooted on suureks abiks vaegnägijatele, kuid mulle tundub, et esimesena välja toodud ekraanisuurendusprogramm on tõhusam abivahend. Oleneb muidugi inimesest ja tema puudeastmest, aga ekraanisuurendusprogrammi koos hääleväljundiga kasutades saavad kasutada kõik pimedad (mõtlen just täispimedaid). Aga ekraanisuurendusprogrammi koos ekraanilugejaga kasutades peab oleme selle kasutajal säilinud mingi nägemisjääk. Viimast programmi ei saa kasutada täispime inimene.

Räpp, A. (2002). Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijateabivahenditest arvutiga töötamisel. [08.01.2012].

Ülesanne 3

IT rollist erivajadustega inimestele.

Meie, kui eripedagoogid, peaksime omale rohkem teadvustama, mis rolli mängib IT (see on siis arvuti, internet) erivajadustega inimeste elus.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:

1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
2. Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
3. Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks (Kikkas, 2011).

Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste, toodete, abivahendite, hariduse kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega. Puuetega inimeste valdkond on maailmas kiirelt arenev - kaasaegne infotehnoloogia ja abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus (Asuja, 2011).

Varasematel aegadel peideti puudega inimesed ära ja muu maailma jaoks ei olnud neid olemas. Tänapäeval on inimesed erivajadustest teadlikumad ja "sellised" inimesed on üks osa ühiskonnast. Selleks, et erivajadustega inimesed saaksid täisväärtuslikult elada ja töötada vajavad nad  juba eelpool mainitud infotehnoloogia vahendeid. Nendeks abivahenditeks on siis suurel määral arvuti ja internet. Kõige paremini oskab öelda just erivajadusega inimene, millist rolli IT tema elus mängib ja kuidas arenev infotehnoloogia on tema elu lihtsustanud.

Mart Laari ajaveebis on üleval Tõnis Möldre kirjutis teemal, miks ja kuidas IT-lahendused kergendavad puuetega inimeste elu.

Möldre arvates on kolm peamist põhjendust IT-lahenduste kasutamiseks ning IT vajalikkusest tänapäeva maailmas järgmised - Internet (üldse kvaliteetne arvutiühendus; -side) on näiteks liikumispuudega inimese jaoks oluline sellepärast, et võimaldab tal:

1) paljudel puhkudel olla sotsiaalne (suhelda muu maailmaga);

2) tarbida netis olevat informatsiooni – ennast harida ning oma võimalusi arvestades operatiivselt ning kiiremini ära kasutada näit. seadusandluses peituvaid võimalusi.

3) teha tööd kaugtöötamise vormis.

Infotehnoloogia mängib ka suurt rolli erivajadustega laste õpetamisel. Raske ja sügava vaimupuudega lastel on tänu IT-le võimalik tutvuda sellise maailmaga, milleta nad end muidu väljendada ei saaks. Töötan asutuses, kus autistist poiss ei tule tavaolukorras muu maailmaga suhtlemisel toime, kuid arvuti annab talle võimaluse end mingilgi määral väljendada. Poiss surfab internetis, külastab erinevaid kodulehekülgi ja loob ise muusikat. Jah, ta ei oska rääkida, adekvaatseid kirjutisi trükkida, kuid see eneseväljendus, mille ta on leidnud tänu infotehnoloogiale - see on hämmastav!

Soovitan vaadata ka videot, kus autistist tüdruk leiab arvuti abil viisi maailmaga suhtlemiseks...
Video leiad siit.

Eripedagoogide ülesandeks peaks olema teadvustada erivajadustega inimesi uutest IT võimalustest ja vajadusel tegema need abivahendid neile ka kättesaadavaks.

Asuja, T. (2011). Invamess 2012. [08.01.2012]
Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [08.01.2012]. 

Laar, M. (2007). Puuetega inimesed ningIT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks.  [08.01.2012].