Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid.
Facebook
Registreerimine
Algul sai facebooki endale konto teha ainult need, kellel seal juba tuttav ees oli. Võimaluse regada ennast sellese suhtlusportaali käis läbi kutsete.
Aeg on nüüd edasi läinud ja endale konto saavad sinna luua kõik soovijad.
Kasutajate arv
Revolutsioon.ee andmetel kasutab facebooki üle maailma peaaegu 700 miljonit inimest. Eestis läheneb kasutajate arv 400 000-le ehk siis igal kolmandal Eestlasel on selles suhtlusportaalis oma kasutajakonto.
Turvalisus
"Registreerides end Facebooki kasutajaks või jättes privaatsusseaded muutmata, peab arvestama, et kõik Facebookis öeldu on avalik ja nähtav kõigile. Paraku eeldavad paljud kasutajad, et sõprussidemetele keskenduvas suhtluskeskkonnas on tegevused nähtavad ainult sõpradele, kuid vaikimisi on kõik öeldu-tehtu hoopiski avalik" (Kullassepp, 2010).
Suhtlus
Mul endal on ka facebookis konto. Just selleks, et taasleida vanu tuttavaid või koolikaaslasi - saada teada, kuidas neil läheb ja millega nad tegelevad. Ilma sellise suhtlusportaalita oleks vanade tuttavate käekäiguga kursis olemine üsna keerukas.
Peale vanade tuttavate ja koolikaaslaste on mu sõbralistis loomulikult ka perekond ning praegused sõbrad/tuttavad. Lisaks leidub nimekirjas ka mõned sellised tegelased, kellega otseselt pole kunagi suhelnud - nn tere-tuttavad.
Põnev on jälgida, mida keegi seinale postitab ning kasutajate fotoalbumites ringi vaadata. Kuias muidu teaks, et keegi on lapse saanud või teine tuttav mõne kooli lõpetanud.
Spämmimine
Igal heal asjal on ka negatiivseid külgi. Viimasel ajal on facebookis väga popiks muutunud igasuguste reklaamkampaaniate jagamine sooviga midagi võita. Aktiivsemad kasutajad osalevad igas loosikampaanias ja jagavad seda materjali ka kõigile neile kes parasjagu sõbralistis on. Selliste kampaaniate üks tingimus on see, et pead infot likema ja seejärel sharema. Tunnistan, et väga tüütu on sellist spämmi väärtinfost eraldada ja seetõttu olen viimasel ajal hakanud üle vaatama oma sõbralistis olevaid persoone. Reaalses elus me ju ei tüüta teisi mingite X kampaaniatega, aga virtuaalmaailmas on lood teised.
Ühesõnaga sellised reklaami jagavad tere-tuttavad olen oma sõbralistis ära kustutanud ning isikud kes spämmivad, kuid on endiselt osalised mu elus, neile olen varjatult juurde pannud märke, et ei soovi nende isikute uuendusi näha.
Kokkuvõtteks
Lõpetuseks soovitaksin veel ära vaadata selle video youtubest - "Can I be your friend?"
Selles on selgelt näha, et see mis toimub virtuaalmaailmas, oleks reaalses elus pehmelt öeldes naljakas...
Allikad:
K. Kullassepp. (2010). Suhtlusvõrgustik Facebook paneb mõtlema privaatsusele. [2012, veebruar 4].
M. Mark.(2011). Kuidas facebooki kasutada? [2012, veebruar 5].
Kasutaja englishnationalopera pool postitatud video youtube: Can I be your friend? [2012, veebruar 5].
Saturday, January 7, 2012
Ülesanne 5
Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs.
Analüüsin oma kursaõe Kati Leutoneni veebilehte. Tema veebilehe leiate siit.
Otsustasin just tema kodulehe kasuks, kuna antud teema "Hobuse meeled" on minu jaoks tundmatu ja nii põnev. Teame ja õpime, mis on inimese meeled, nende omadused jne. Kuigi hobuste meelte temaatika kattub olemuselt inimeste meeltega, siis selle peale me siiski nii väga ei mõtle.
Kõigepealt lugesin tema materjali läbi ja tekkis küsimus - aga viitamine. Seejärel võtsin Kati bloggi uuesti lahti ja sain oma viitamise teemalisele küsimusele ka vastuse. Nimelt see ülesse pandud info oli tema enda õpetamismaterjal.
Pildid on väga ilusad ja hästi valitud. Lähevad ideaalselt kokku Kati koduka teemaga.
Järmisena toksisin googlesse sisse otsingusõna - hobuse meeled. Kati veebikodu tuli mulle ette kuuendana. Päris hea või mis? :) Nii et kui kellelgi peaks antud infot vaja minema, siis võib ta vabalt kasutada ka seal kodukal üleval olevaid materjale. Iseasi, kas seda akadeemilistes töödes kasutada tasub, kuna antud juhul pole kodukal üleval infot, et need materjalid on Kati enda omad.
Seejärel võtsin lahti validaatori ja üritasin Kati kodukat sealt läbi lasta. Ühtegi viga esile ei tulnud - väga tubli. Kui see kodukas validaatorile sobis, siis on järelikult kõik korras (või puudused likvideeritud). Validaator peaks kinnitama ka seda, et piltidele on asjakohased nimed pandud ja kui lasta seda kodukat pimedatel oma imetehnikaga (ekraanilugejaga) lugeda, siis peaks ka neile kõik korras ning arusaadav olema.
Kokkuvõtteks paneksin omalt poolt Kati kodukale maksimumpunktid.
Analüüsin oma kursaõe Kati Leutoneni veebilehte. Tema veebilehe leiate siit.
Otsustasin just tema kodulehe kasuks, kuna antud teema "Hobuse meeled" on minu jaoks tundmatu ja nii põnev. Teame ja õpime, mis on inimese meeled, nende omadused jne. Kuigi hobuste meelte temaatika kattub olemuselt inimeste meeltega, siis selle peale me siiski nii väga ei mõtle.
Kõigepealt lugesin tema materjali läbi ja tekkis küsimus - aga viitamine. Seejärel võtsin Kati bloggi uuesti lahti ja sain oma viitamise teemalisele küsimusele ka vastuse. Nimelt see ülesse pandud info oli tema enda õpetamismaterjal.
Pildid on väga ilusad ja hästi valitud. Lähevad ideaalselt kokku Kati koduka teemaga.
Järmisena toksisin googlesse sisse otsingusõna - hobuse meeled. Kati veebikodu tuli mulle ette kuuendana. Päris hea või mis? :) Nii et kui kellelgi peaks antud infot vaja minema, siis võib ta vabalt kasutada ka seal kodukal üleval olevaid materjale. Iseasi, kas seda akadeemilistes töödes kasutada tasub, kuna antud juhul pole kodukal üleval infot, et need materjalid on Kati enda omad.
Seejärel võtsin lahti validaatori ja üritasin Kati kodukat sealt läbi lasta. Ühtegi viga esile ei tulnud - väga tubli. Kui see kodukas validaatorile sobis, siis on järelikult kõik korras (või puudused likvideeritud). Validaator peaks kinnitama ka seda, et piltidele on asjakohased nimed pandud ja kui lasta seda kodukat pimedatel oma imetehnikaga (ekraanilugejaga) lugeda, siis peaks ka neile kõik korras ning arusaadav olema.
Kokkuvõtteks paneksin omalt poolt Kati kodukale maksimumpunktid.
Ülesanne 4
Valida kaks tugitehnoloogia toodet ja võrrelda neid omavahel.
Pilt on võetud K. Kikkase kodulehelt.
Sissejuhtus
Kuna detsembris käisime oma kursusega Eesti Pimedate Raamatukogus, siis otsustasin ka selles koduses töös võrrelda tehnoloogilisis tooteid vaegnägijatele. Valisin võrdluseks näiliselt väga sarnased abivahendid pimedatele või nõrgalt nägijatele. Mõlemad on ekraanisuurendusprogrammid ja tekstile algselt peale vaadates jääb mulje, et tegu on ühe ja sama asjaga. Kuid teksti süvenedes leiame, et ekraanisuurendusprogramm on küll üks, kuid lisaks on neil täiesti erinevad abivahendid vaegnägijatele.
Kuna detsembris käisime oma kursusega Eesti Pimedate Raamatukogus, siis otsustasin ka selles koduses töös võrrelda tehnoloogilisis tooteid vaegnägijatele. Valisin võrdluseks näiliselt väga sarnased abivahendid pimedatele või nõrgalt nägijatele. Mõlemad on ekraanisuurendusprogrammid ja tekstile algselt peale vaadates jääb mulje, et tegu on ühe ja sama asjaga. Kuid teksti süvenedes leiame, et ekraanisuurendusprogramm on küll üks, kuid lisaks on neil täiesti erinevad abivahendid vaegnägijatele.
Tutvume nüüd toodetega.
Ekraanisuurendusprogramm koos hääleväljundiga
Kui ekraanisuurendusprogrammiga on liidetud ka osaline kõneväljund, siis muudab see kasutaja töö hõlpsamaks. Sisuliselt on sellise lahenduse korral ekraanisuurendusprogrammile liidetud lihtne ekraanilugeja, mis suudab tuvastada aktiivse menüüelemendi, lugeda avatud dokumenti või muud sarnast ja suunata oma töö tulemuse kõnesüntesaatorisse.
Iga konkreetse taolise programmi võimalused võivad olla mõnevõrra erinevad siin toodutest.
Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme koos osalise hääleväljundiga: Lunarplus, ZoomText Xtra level2, Magic koos häälega (Windows keskkonna jaoks) (Räpp, 2002).
Ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga
Sellise lahenduse korral on omavahel integreeritud ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga. Nii võib arvutikasutaja valida, kas kasutab mõlema programmi väljundit korraga või ainult ühte neist. Selline sümbioos lubab lisada ka ekraanisuurendusprogrammile “intelligentsust”. Sellel otstarbel lastakse ekraanilugejal juhtida ekraanisuurendusprogrammi fookuses olevat piirkonda. Viimane eristab omavahel integreeritud ekraanilugeja ja ekraanisuurendusprogrammi kasutamist lihtsalt ühte arvutisse installeeritud omavahel integreerimata ekraanilugeja ja ekraanisuurendusprogrammi kasutamisest.
Tuntumaid programme: Supernova (Windows keskkonnale) (Räpp, 2002).
Kokkuvõte
Mõlemad tooted on suureks abiks vaegnägijatele, kuid mulle tundub, et esimesena välja toodud ekraanisuurendusprogramm on tõhusam abivahend. Oleneb muidugi inimesest ja tema puudeastmest, aga ekraanisuurendusprogrammi koos hääleväljundiga kasutades saavad kasutada kõik pimedad (mõtlen just täispimedaid). Aga ekraanisuurendusprogrammi koos ekraanilugejaga kasutades peab oleme selle kasutajal säilinud mingi nägemisjääk. Viimast programmi ei saa kasutada täispime inimene.
Mõlemad tooted on suureks abiks vaegnägijatele, kuid mulle tundub, et esimesena välja toodud ekraanisuurendusprogramm on tõhusam abivahend. Oleneb muidugi inimesest ja tema puudeastmest, aga ekraanisuurendusprogrammi koos hääleväljundiga kasutades saavad kasutada kõik pimedad (mõtlen just täispimedaid). Aga ekraanisuurendusprogrammi koos ekraanilugejaga kasutades peab oleme selle kasutajal säilinud mingi nägemisjääk. Viimast programmi ei saa kasutada täispime inimene.
Räpp, A. (2002). Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijateabivahenditest arvutiga töötamisel. [08.01.2012].
Ülesanne 3
IT rollist erivajadustega inimestele.
Meie, kui eripedagoogid, peaksime omale rohkem teadvustama, mis rolli mängib IT (see on siis arvuti, internet) erivajadustega inimeste elus.
Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:
Meie, kui eripedagoogid, peaksime omale rohkem teadvustama, mis rolli mängib IT (see on siis arvuti, internet) erivajadustega inimeste elus.
Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:
- Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
- Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
- Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks (Kikkas, 2011).
Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste, toodete, abivahendite, hariduse kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega. Puuetega inimeste valdkond on maailmas kiirelt arenev - kaasaegne infotehnoloogia ja abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus (Asuja, 2011).
Varasematel aegadel peideti puudega inimesed ära ja muu maailma jaoks ei olnud neid olemas. Tänapäeval on inimesed erivajadustest teadlikumad ja "sellised" inimesed on üks osa ühiskonnast. Selleks, et erivajadustega inimesed saaksid täisväärtuslikult elada ja töötada vajavad nad juba eelpool mainitud infotehnoloogia vahendeid. Nendeks abivahenditeks on siis suurel määral arvuti ja internet. Kõige paremini oskab öelda just erivajadusega inimene, millist rolli IT tema elus mängib ja kuidas arenev infotehnoloogia on tema elu lihtsustanud.
Mart Laari ajaveebis on üleval Tõnis Möldre kirjutis teemal, miks ja kuidas IT-lahendused kergendavad puuetega inimeste elu.
Möldre arvates on kolm peamist põhjendust IT-lahenduste kasutamiseks ning IT vajalikkusest tänapäeva maailmas järgmised - Internet (üldse kvaliteetne arvutiühendus; -side) on näiteks liikumispuudega inimese jaoks oluline sellepärast, et võimaldab tal:
1) paljudel puhkudel olla sotsiaalne (suhelda muu maailmaga);
2) tarbida netis olevat informatsiooni – ennast harida ning oma võimalusi arvestades operatiivselt ning kiiremini ära kasutada näit. seadusandluses peituvaid võimalusi.
3) teha tööd kaugtöötamise vormis.
Infotehnoloogia mängib ka suurt rolli erivajadustega laste õpetamisel. Raske ja sügava vaimupuudega lastel on tänu IT-le võimalik tutvuda sellise maailmaga, milleta nad end muidu väljendada ei saaks. Töötan asutuses, kus autistist poiss ei tule tavaolukorras muu maailmaga suhtlemisel toime, kuid arvuti annab talle võimaluse end mingilgi määral väljendada. Poiss surfab internetis, külastab erinevaid kodulehekülgi ja loob ise muusikat. Jah, ta ei oska rääkida, adekvaatseid kirjutisi trükkida, kuid see eneseväljendus, mille ta on leidnud tänu infotehnoloogiale - see on hämmastav!
Soovitan vaadata ka videot, kus autistist tüdruk leiab arvuti abil viisi maailmaga suhtlemiseks...
Video leiad siit.
Eripedagoogide ülesandeks peaks olema teadvustada erivajadustega inimesi uutest IT võimalustest ja vajadusel tegema need abivahendid neile ka kättesaadavaks.
Infotehnoloogia mängib ka suurt rolli erivajadustega laste õpetamisel. Raske ja sügava vaimupuudega lastel on tänu IT-le võimalik tutvuda sellise maailmaga, milleta nad end muidu väljendada ei saaks. Töötan asutuses, kus autistist poiss ei tule tavaolukorras muu maailmaga suhtlemisel toime, kuid arvuti annab talle võimaluse end mingilgi määral väljendada. Poiss surfab internetis, külastab erinevaid kodulehekülgi ja loob ise muusikat. Jah, ta ei oska rääkida, adekvaatseid kirjutisi trükkida, kuid see eneseväljendus, mille ta on leidnud tänu infotehnoloogiale - see on hämmastav!
Soovitan vaadata ka videot, kus autistist tüdruk leiab arvuti abil viisi maailmaga suhtlemiseks...
Video leiad siit.
Eripedagoogide ülesandeks peaks olema teadvustada erivajadustega inimesi uutest IT võimalustest ja vajadusel tegema need abivahendid neile ka kättesaadavaks.
Laar, M. (2007). Puuetega inimesed ningIT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [08.01.2012].
Monday, January 2, 2012
Ülesanne 2
Veebilehe koostamine.
Nõuanded: Algajale veebilehe tegijale
K. Kikkase Veebi ABC
Abivahend: Validator W3C
Minu veebikodu on üles ehitatud referaadile, mida me tegime loengus "Õppimine läbi kirjutamise, lugemise, mõtlemise ja tegevuse". Referaadi teemaks oli "Hariduslikud erivajadused".
Algul oli teksti ülespanek keeruline ja see tundus võimatu ettevõtmisena. Kuna vend soovitas veebikodu loomiseks kasutada olemasolevat CSS faili (mitte ise teha), siis nii ka tegin. Jah, tunnistan - kasutasin ülesande 2 tegemiseks kõrvalist abi. Kuid tänu sellele sain tunduvalt targemaks ja lõpuks tundus, et hakkan asjadest ka aru saama :) Harjudes ära vajalike koodide ja teksti formaatide sisestusega, sai see töö lõpuks siiski tehtud.
Sellele vaatamata tuli veebikodu läbi validaatori lastes esile rohkelt vigu. Neid esile kerkinud vigu parandasin samuti venna abil. Samas ma leian, et pole vahet kas oleksin kasutanud veebikodu loomisel õppejõudude abi või kõrval toas oleva perekonnaliikme abi - oluline on see, kui palju ma selle koduse töö käigus õppisin!
Arvan, et järgmise taolise lehe koostamine enam nii ajamahuks töö ei oleks ja kulgeks kergemini.
Minu veebikodu leiad sellelt leheküljelt.
Nõuanded: Algajale veebilehe tegijale
K. Kikkase Veebi ABC
Abivahend: Validator W3C
Minu veebikodu on üles ehitatud referaadile, mida me tegime loengus "Õppimine läbi kirjutamise, lugemise, mõtlemise ja tegevuse". Referaadi teemaks oli "Hariduslikud erivajadused".
Algul oli teksti ülespanek keeruline ja see tundus võimatu ettevõtmisena. Kuna vend soovitas veebikodu loomiseks kasutada olemasolevat CSS faili (mitte ise teha), siis nii ka tegin. Jah, tunnistan - kasutasin ülesande 2 tegemiseks kõrvalist abi. Kuid tänu sellele sain tunduvalt targemaks ja lõpuks tundus, et hakkan asjadest ka aru saama :) Harjudes ära vajalike koodide ja teksti formaatide sisestusega, sai see töö lõpuks siiski tehtud.
Sellele vaatamata tuli veebikodu läbi validaatori lastes esile rohkelt vigu. Neid esile kerkinud vigu parandasin samuti venna abil. Samas ma leian, et pole vahet kas oleksin kasutanud veebikodu loomisel õppejõudude abi või kõrval toas oleva perekonnaliikme abi - oluline on see, kui palju ma selle koduse töö käigus õppisin!
Arvan, et järgmise taolise lehe koostamine enam nii ajamahuks töö ei oleks ja kulgeks kergemini.
Minu veebikodu leiad sellelt leheküljelt.
Ülesanne 1
Erivajadusi ja puudeid on läbi aegade defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt.Vaatleme järgnevalt lühidalt erinevaid arenguetappe sel teel (Kikkas, 2011).
Puue kui tabu
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne) (Kikkas, 2011).
Puudesse suhtuti nii, et see oli kui karistus millegi eest. Näiteks Piiblis küsitakse Jeesuselt pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?" (Jh 9:2) (Kikkas, 2011).
Lugedes läbi saate Puutepunkt sisu kokkuvõtte teemal: Kas palkan puudega inimese? Pole raske jõuda järeldusele, et puue oli ja on endiselt tabu. Antud kokkuvõttes on välja toodud positiivsed kokkupuuted erivajadustega inimestele töö pakkumisega, kuid esimene lõik ütleb siiski väga palju: "Üks sotsiaaltöötaja rääkis, et ta püüdnud ühele ülikooliharidusega puudega noormehele tööd leida. Kuulnud, et jutt käib puudega inimesest, ei tundnud tööandjad reeglina huvi mitte tööletulija oskuste või kogemuse vastu, vaid kõigepealt küsiti: kuidas ta välja näeb? Aga teie?, küsinud sotsiaaltöötaja vastu" (Puutepunkt, 2011).
Puue kui tervisehäire
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud (Kikkas, 2011).
Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi (Kikkas, 2011).
19. sajandi teisel poolel alguse saanud --- ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (---) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära (Kikkas, 2011).
Eugeenika alustalaks oli väide, et rahva tõugu saab parandada, kui määrata teaduslikult kindlaks, kellel lubada järglasi saada. Eesti eugeenikute arvates tuli kohustuslikule steriliseerimisele allutada:
a) lapsed, kes ei suuda omandada I klassi programmi ning on ilmne, et puue on päritud;
b) vabalt elavad idioodid, pimedad, kurttummad, epileptikud, kui väärareng on pärilik;
c) eelmisse rühma kuulujad hoolekandeasutustest väljalaskmisel või enne abiellumist;
d) psühhopaatsed kurjategijad, retsidivistid, kroonilised alkohoolikud, kui viga on pärilik.
Vabatahtliku steriliseerimise võimalust soovitati vaimuhaigetele, raske tiisikuse põdejatele, süfiliitikutele, kehaliselt vigastele (Keskküla, s.a).
Puue kui ühiskonna probleem
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama --- kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele (Kikkas, 2011).
Toimus üleminekuetapp meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele --- , kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus" ingliskeelsete impairment, disability ja handicap vastetena nii eesti- kui ingliskeelses mõisteruumis on need üksjagu segased mõisted, kuid üldjuhul on siin mõeldud vastavalt järgmisi aspekte:
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast" (Kikkas, 2011).
Allikad: Kikkas, K. (2011). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/ Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [07.01.2012].
Keskküla, K. (s.a). Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi tegemistest. [08.01.2012].
Puutepunkt, (2011). Kas palkan puudega inimese?[08.01.2012].
Puue kui tabu
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne) (Kikkas, 2011).
Puudesse suhtuti nii, et see oli kui karistus millegi eest. Näiteks Piiblis küsitakse Jeesuselt pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?" (Jh 9:2) (Kikkas, 2011).
Lugedes läbi saate Puutepunkt sisu kokkuvõtte teemal: Kas palkan puudega inimese? Pole raske jõuda järeldusele, et puue oli ja on endiselt tabu. Antud kokkuvõttes on välja toodud positiivsed kokkupuuted erivajadustega inimestele töö pakkumisega, kuid esimene lõik ütleb siiski väga palju: "Üks sotsiaaltöötaja rääkis, et ta püüdnud ühele ülikooliharidusega puudega noormehele tööd leida. Kuulnud, et jutt käib puudega inimesest, ei tundnud tööandjad reeglina huvi mitte tööletulija oskuste või kogemuse vastu, vaid kõigepealt küsiti: kuidas ta välja näeb? Aga teie?, küsinud sotsiaaltöötaja vastu" (Puutepunkt, 2011).
Puue kui tervisehäire
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud (Kikkas, 2011).
Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi (Kikkas, 2011).
19. sajandi teisel poolel alguse saanud --- ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (---) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära (Kikkas, 2011).
Eugeenika alustalaks oli väide, et rahva tõugu saab parandada, kui määrata teaduslikult kindlaks, kellel lubada järglasi saada. Eesti eugeenikute arvates tuli kohustuslikule steriliseerimisele allutada:
a) lapsed, kes ei suuda omandada I klassi programmi ning on ilmne, et puue on päritud;
b) vabalt elavad idioodid, pimedad, kurttummad, epileptikud, kui väärareng on pärilik;
c) eelmisse rühma kuulujad hoolekandeasutustest väljalaskmisel või enne abiellumist;
d) psühhopaatsed kurjategijad, retsidivistid, kroonilised alkohoolikud, kui viga on pärilik.
Vabatahtliku steriliseerimise võimalust soovitati vaimuhaigetele, raske tiisikuse põdejatele, süfiliitikutele, kehaliselt vigastele (Keskküla, s.a).
Puue kui ühiskonna probleem
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama --- kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele (Kikkas, 2011).
Toimus üleminekuetapp meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele --- , kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus" ingliskeelsete impairment, disability ja handicap vastetena nii eesti- kui ingliskeelses mõisteruumis on need üksjagu segased mõisted, kuid üldjuhul on siin mõeldud vastavalt järgmisi aspekte:
- Puht-füsioloogiline (ühe jala puudumine)
- Funktsionaalne (ei suuda kiiresti liikuda)
- Sotsiaalne (peetakse "sandiks", ei saa tööd)
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast" (Kikkas, 2011).
Allikad: Kikkas, K. (2011). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/ Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [07.01.2012].
Keskküla, K. (s.a). Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi tegemistest. [08.01.2012].
Puutepunkt, (2011). Kas palkan puudega inimese?[08.01.2012].
Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele
Täna algas kursus KAE6020.
Mul tuleb läbida 6 teemat:
1. Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. Ülesandes vaadelda eraldi nelja teemat.
2. Oma veebilehe loomine ja ülespanemine dropbox.com faililattu. See peab olema public kaustas!
3. IT ja erivajadused.
Ülesanne: Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.
4. Tugitehnoloogia.
Ülesanne: Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel ( ~ 1lk).
5. Ligipääsetav Internet.
Ülesanne: Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).
6. Võrgusuhtluse eripärad.
Ülesanne: Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid.
Mul tuleb läbida 6 teemat:
1. Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. Ülesandes vaadelda eraldi nelja teemat.
2. Oma veebilehe loomine ja ülespanemine dropbox.com faililattu. See peab olema public kaustas!
3. IT ja erivajadused.
Ülesanne: Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.
4. Tugitehnoloogia.
Ülesanne: Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel ( ~ 1lk).
5. Ligipääsetav Internet.
Ülesanne: Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).
6. Võrgusuhtluse eripärad.
Ülesanne: Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid.
Subscribe to:
Posts (Atom)